/ru/
приподнять(ся)
/en/
1. give a (little, slight) lift; heave; 2. (pakilti) give a rise
склонение/спряжение слова
глагол| indicative. | ||||
|---|---|---|---|---|
| present | past | past frequentative | future | |
| 1p.sg. | kilstelėju | kilstelėjau | kilstelėdavau | kilstelėsiu |
| 2p.sg. | kilstelėji | kilstelėjai | kilstelėdavai | kilstelėsi |
| 3p.sg. | kilstelėja | kilstelėjo | kilstelėdavo | kilstelės |
| 1p.pl. | kilstelėjam, kilstelėjame | kilstelėjom, kilstelėjome | kilstelėdavom, kilstelėdavome | kilstelėsime, kilstelėsim |
| 2p.pl. | kilstelėjate, kilstelėjat | kilstelėjot, kilstelėjote | kilstelėdavote, kilstelėdavot | kilstelėsit, kilstelėsite |
| 3p.pl. | kilstelėja | kilstelėjo | kilstelėdavo | kilstelės |
| subjunctive. | ||
|---|---|---|
| sg. | pl. | |
| 1p. | kilstelėčiau | kilstelėtumėm, kilstelėtume, kilstelėtumėme |
| 2p. | kilstelėtumei, kilstelėtum | kilstelėtumėt, kilstelėtumėte |
| 3p. | kilstelėtų | kilstelėtų |
| imperative. | ||
|---|---|---|
| sg. | pl. | |
| 1p. | kilstelėkim, kilstelėkime | |
| 2p. | kilstelėki, kilstelėk | kilstelėkit, kilstelėkite |
| 3p. | tekilstelėjie, tekilstelėja | tekilstelėja, tekilstelėjie |