|
|
|
|
литовский словарь / bilstelėti | | bìlstelėti (bìlstelėja, bìlstelėjo) — стукнуть/ стукать, громыхнуть/громыхать
/en/ give a tap
склонение/спряжение словаглагол
indicative. |
---|
| present | past | past frequentative | future |
---|
1p.sg. | bilstelėju | | bilstelėdavau | bilstelėsiu |
---|
2p.sg. | bilstelėji | | bilstelėdavai | bilstelėsi |
---|
3p.sg. | bilstelėja | | bilstelėdavo | bilstelės |
---|
1p.pl. | bilstelėjame, bilstelėjam | | bilstelėdavom, bilstelėdavome | bilstelėsime, bilstelėsim |
---|
2p.pl. | bilstelėjat, bilstelėjate | | bilstelėdavot, bilstelėdavote | bilstelėsite, bilstelėsit |
---|
3p.pl. | bilstelėja | | bilstelėdavo | bilstelės |
---|
subjunctive. |
---|
| sg. | pl. |
---|
1p. | bilstelėčiau | bilstelėtumėm, bilstelėtumėme, bilstelėtume |
---|
2p. | bilstelėtum, bilstelėtumei | bilstelėtumėt, bilstelėtumėte |
---|
3p. | bilstelėtų | bilstelėtų |
---|
imperative. |
---|
| sg. | pl. |
---|
1p. | | bilstelėkime, bilstelėkim |
---|
2p. | bilstelėk, bilstelėki | bilstelėkit, bilstelėkite |
---|
3p. | tebilstelėjie, tebilstelėja | tebilstelėja, tebilstelėjie |
---|
|