/ru/
пугаться; опасаться
/en/
fear; apprehend; be frightened/ startled (with)
склонение/спряжение слова
глаголindicative. | ||||
---|---|---|---|---|
present | past | past frequentative | future | |
1p.sg. | gąstauju | gąstavau | gąstaudavau | gąstausiu |
2p.sg. | gąstauji | gąstavai | gąstaudavai | gąstausi |
3p.sg. | gąstauja | gąstavo | gąstaudavo | gąstaus |
1p.pl. | gąstaujam, gąstaujame | gąstavom, gąstavome | gąstaudavome, gąstaudavom | gąstausim, gąstausime |
2p.pl. | gąstaujate, gąstaujat | gąstavote, gąstavot | gąstaudavote, gąstaudavot | gąstausit, gąstausite |
3p.pl. | gąstauja | gąstavo | gąstaudavo | gąstaus |
subjunctive. | ||
---|---|---|
sg. | pl. | |
1p. | gąstaučiau | gąstautumėm, gąstautume, gąstautumėme |
2p. | gąstautumei, gąstautum | gąstautumėte, gąstautumėt |
3p. | gąstautų | gąstautų |
imperative. | ||
---|---|---|
sg. | pl. | |
1p. | gąstaukim, gąstaukime | |
2p. | gąstauki, gąstauk | gąstaukite, gąstaukit |
3p. | tegąstauja, tegąstaujie | tegąstauja, tegąstaujie |