|
|
|
|
литовский словарь / šeškauti | | šeškáuti (šeškáuja, šeškãvo) — ловить хорьков;
склонение/спряжение словаглагол
indicative. |
---|
| present | past | past frequentative | future |
---|
1p.sg. | šeškauju | šeškavau | šeškaudavau | šeškausiu |
---|
2p.sg. | šeškauji | šeškavai | šeškaudavai | šeškausi |
---|
3p.sg. | šeškauja | šeškavo | šeškaudavo | šeškaus |
---|
1p.pl. | šeškaujam, šeškaujame | šeškavom, šeškavome | šeškaudavome, šeškaudavom | šeškausime, šeškausim |
---|
2p.pl. | šeškaujate, šeškaujat | šeškavot, šeškavote | šeškaudavot, šeškaudavote | šeškausit, šeškausite |
---|
3p.pl. | šeškauja | šeškavo | šeškaudavo | šeškaus |
---|
subjunctive. |
---|
| sg. | pl. |
---|
1p. | šeškaučiau | šeškautume, šeškautumėm, šeškautumėme |
---|
2p. | šeškautum, šeškautumei | šeškautumėt, šeškautumėte |
---|
3p. | šeškautų | šeškautų |
---|
imperative. |
---|
| sg. | pl. |
---|
1p. | | šeškaukim, šeškaukime |
---|
2p. | šeškauk, šeškauki | šeškaukite, šeškaukit |
---|
3p. | tešeškauja, tešeškaujie | tešeškauja, tešeškaujie |
---|
|