|
|
|
|
литовский словарь / gunktelėti | | gùnktelėti (gùnktelėja, gùnktelėjo) немного согнуться/ сгибаться [сгорбиться/горбиться];
/en/ get/become somewhat stooped
склонение/спряжение словаглагол
indicative. |
---|
| present | past | past frequentative | future |
---|
1p.sg. | gungteliu | gunktelėjau | gunktelėdavau | gunktelėsiu |
---|
2p.sg. | gungteli | gunktelėjai | gunktelėdavai | gunktelėsi |
---|
3p.sg. | gungteli | gunktelėjo | gunktelėdavo | gunktelės |
---|
1p.pl. | gungtelim, gungtelime | gunktelėjom, gunktelėjome | gunktelėdavome, gunktelėdavom | gunktelėsime, gunktelėsim |
---|
2p.pl. | gungtelite, gungtelit | gunktelėjote, gunktelėjot | gunktelėdavot, gunktelėdavote | gunktelėsit, gunktelėsite |
---|
3p.pl. | gungteli | gunktelėjo | gunktelėdavo | gunktelės |
---|
subjunctive. |
---|
| sg. | pl. |
---|
1p. | gunktelėčiau | gunktelėtumėme, gunktelėtume, gunktelėtumėm |
---|
2p. | gunktelėtum, gunktelėtumei | gunktelėtumėt, gunktelėtumėte |
---|
3p. | gunktelėtų | gunktelėtų |
---|
imperative. |
---|
| sg. | pl. |
---|
1p. | | gunktelėkim, gunktelėkime |
---|
2p. | gunktelėki, gunktelėk | gunktelėkite, gunktelėkit |
---|
3p. | tegungtelie, tegungteli | tegungtelie, tegungteli |
---|
|