/ru/
обрадовать
/en/
make glad/happy; gladden, rejoice; ta žinia jį labai nudžiugino he was very glad to hear the news
/de/
erfreuen vt
склонение/спряжение слова
глаголindicative. | ||||
---|---|---|---|---|
present | past | past frequentative | future | |
1p.sg. | nudžiuginu | nudžiuginau | nudžiugindavau | nudžiuginsiu |
2p.sg. | nudžiugini | nudžiuginai | nudžiugindavai | nudžiuginsi |
3p.sg. | nudžiugina | nudžiugino | nudžiugindavo | nudžiugins |
1p.pl. | nudžiuginame, nudžiuginam | nudžiuginome, nudžiuginom | nudžiugindavom, nudžiugindavome | nudžiuginsim, nudžiuginsime |
2p.pl. | nudžiuginat, nudžiuginate | nudžiuginote, nudžiuginot | nudžiugindavote, nudžiugindavot | nudžiuginsite, nudžiuginsit |
3p.pl. | nudžiugina | nudžiugino | nudžiugindavo | nudžiugins |
subjunctive. | ||
---|---|---|
sg. | pl. | |
1p. | nudžiuginčiau | nudžiugintumėm, nudžiugintumėme, nudžiugintume |
2p. | nudžiugintumei, nudžiugintum | nudžiugintumėt, nudžiugintumėte |
3p. | nudžiugintų | nudžiugintų |
imperative. | ||
---|---|---|
sg. | pl. | |
1p. | nudžiuginkime, nudžiuginkim | |
2p. | nudžiugink, nudžiuginki | nudžiuginkit, nudžiuginkite |
3p. | tenudžiugina, tenudžiuginie | tenudžiugina, tenudžiuginie |