|
|
|
|
литовский словарь / apsiskelbti | | apsiskélbti (apsiskélbia, apsiskélbė) объявить/объявлять себя [о себе]
/en/ declare/announce oneself to be
склонение/спряжение словаглагол
indicative. |
---|
| present | past | past frequentative | future |
---|
1p.sg. | apsiskelbiu | apsiskelbiau | apsiskelbdavau | apsiskelbsiu |
---|
2p.sg. | apsiskelbi | apsiskelbei | apsiskelbdavai | apsiskelbsi |
---|
3p.sg. | apsiskelbia | apsiskelbė | apsiskelbdavo | apsiskelbs |
---|
1p.pl. | apsiskelbiame, apsiskelbiam | apsiskelbėme, apsiskelbėm | apsiskelbdavome | apsiskelbsime |
---|
2p.pl. | apsiskelbiate | apsiskelbėte, apsiskelbėt | apsiskelbdavote | apsiskelbsite |
---|
3p.pl. | apsiskelbia | apsiskelbė | apsiskelbdavo | apsiskelbs |
---|
subjunctive. |
---|
| sg. | pl. |
---|
1p. | apsiskelbčiau | apsiskelbtumėme, apsiskelbtume |
---|
2p. | apsiskelbtumei, apsiskelbtum | apsiskelbtumėte |
---|
3p. | apsiskelbtų | apsiskelbtų |
---|
imperative. |
---|
| sg. | pl. |
---|
1p. | | apsiskelbkim, apsiskelbkime |
---|
2p. | apsiskelbki, apsiskelbk | apsiskelbkite, apsiskelbkit |
---|
3p. | teapsiskelbie, teapsiskelbia | teapsiskelbie, teapsiskelbia |
---|
|