/ru/
батрачить
/en/
be, arba work as, farm labourer/hand
склонение/спряжение слова
глагол| indicative. | ||||
|---|---|---|---|---|
| present | past | past frequentative | future | |
| 1p.sg. | kumečiauju | kumečiavau | kumečiaudavau | kumečiausiu |
| 2p.sg. | kumečiauji | kumečiavai | kumečiaudavai | kumečiausi |
| 3p.sg. | kumečiauja | kumečiavo | kumečiaudavo | kumečiaus |
| 1p.pl. | kumečiaujame, kumečiaujam | kumečiavom, kumečiavome | kumečiaudavom, kumečiaudavome | kumečiausime, kumečiausim |
| 2p.pl. | kumečiaujat, kumečiaujate | kumečiavote, kumečiavot | kumečiaudavote, kumečiaudavot | kumečiausit, kumečiausite |
| 3p.pl. | kumečiauja | kumečiavo | kumečiaudavo | kumečiaus |
| subjunctive. | ||
|---|---|---|
| sg. | pl. | |
| 1p. | kumečiaučiau | kumečiautume, kumečiautumėme, kumečiautumėm |
| 2p. | kumečiautum, kumečiautumei | kumečiautumėt, kumečiautumėte |
| 3p. | kumečiautų | kumečiautų |
| imperative. | ||
|---|---|---|
| sg. | pl. | |
| 1p. | kumečiaukim, kumečiaukime | |
| 2p. | kumečiauki, kumečiauk | kumečiaukite, kumečiaukit |
| 3p. | tekumečiauja, tekumečiaujie | tekumečiaujie, tekumečiauja |