|
|
|
|
литовский словарь / išburkti | | išbur̃kti (išbur̃ksta, išbur̃ko) šnek. вспухнуть/вспухать, набухнуть/набухать
склонение/спряжение словаглагол
indicative. |
---|
| present | past | past frequentative | future |
---|
1p.sg. | išburkstu | išburkau | išburkdavau | išburksiu |
---|
2p.sg. | išburksti | išburkai | išburkdavai | išburksi |
---|
3p.sg. | išburksta | išburko | išburkdavo | išburks |
---|
1p.pl. | išburkstame, išburkstam | išburkome, išburkom | išburkdavome, išburkdavom | išburksim, išburksime |
---|
2p.pl. | išburkstate, išburkstat | išburkot, išburkote | išburkdavote, išburkdavot | išburksite, išburksit |
---|
3p.pl. | išburksta | išburko | išburkdavo | išburks |
---|
subjunctive. |
---|
| sg. | pl. |
---|
1p. | išburkčiau | išburktumėm, išburktumėme, išburktume |
---|
2p. | išburktumei, išburktum | išburktumėte, išburktumėt |
---|
3p. | išburktų | išburktų |
---|
imperative. |
---|
| sg. | pl. |
---|
1p. | | išburkim, išburkime |
---|
2p. | išburki, išburk | išburkit, išburkite |
---|
3p. | teišburkstie, teišburksta | teišburksta, teišburkstie |
---|
|