/ru/
уступать; завешивать; запускать (работу)
/de/
1 (pvz., vietą) abtreten* vt 2 (pvz., darbą, žaizdą) vernachlässigen vt
склонение/спряжение слова
глаголindicative. | ||||
---|---|---|---|---|
present | past | past frequentative | future | |
1p.sg. | užleidžiu | užleidau | užleisdavau | užleisiu |
2p.sg. | užleidi | užleidai | užleisdavai | užleisi |
3p.sg. | užleidžia | užleido | užleisdavo | užleis |
1p.pl. | užleidžiame, užleidžiam | užleidom, užleidome | užleisdavom, užleisdavome | užleisim, užleisime |
2p.pl. | užleidžiat, užleidžiate | užleidot, užleidote | užleisdavote, užleisdavot | užleisite, užleisit |
3p.pl. | užleidžia | užleido | užleisdavo | užleis |
subjunctive. | ||
---|---|---|
sg. | pl. | |
1p. | užleisčiau | užleistumėm, užleistumėme, užleistume |
2p. | užleistum, užleistumei | užleistumėt, užleistumėte |
3p. | užleistų | užleistų |
imperative. | ||
---|---|---|
sg. | pl. | |
1p. | užleiskim, užleiskime | |
2p. | užleiski, užleisk | užleiskit, užleiskite |
3p. | teužleidie | teužleidie |