|
|
|
|
литовский словарь / sulenkėti | | sulenkė́ti (sulenkė́ja, sulenkė́jo) — ополячиться/ополячиваться
склонение/спряжение словаглагол
indicative. |
---|
| present | past | past frequentative | future |
---|
1p.sg. | sulenkėju | sulenkėjau | sulenkėdavau | sulenkėsiu |
---|
2p.sg. | sulenkėji | sulenkėjai | sulenkėdavai | sulenkėsi |
---|
3p.sg. | sulenkėja | sulenkėjo | sulenkėdavo | sulenkės |
---|
1p.pl. | sulenkėjam, sulenkėjame | sulenkėjome, sulenkėjom | sulenkėdavome, sulenkėdavom | sulenkėsime, sulenkėsim |
---|
2p.pl. | sulenkėjate, sulenkėjat | sulenkėjote, sulenkėjot | sulenkėdavot, sulenkėdavote | sulenkėsite, sulenkėsit |
---|
3p.pl. | sulenkėja | sulenkėjo | sulenkėdavo | sulenkės |
---|
subjunctive. |
---|
| sg. | pl. |
---|
1p. | sulenkėčiau | sulenkėtumėme, sulenkėtumėm, sulenkėtume |
---|
2p. | sulenkėtum, sulenkėtumei | sulenkėtumėte, sulenkėtumėt |
---|
3p. | sulenkėtų | sulenkėtų |
---|
imperative. |
---|
| sg. | pl. |
---|
1p. | | sulenkėkime, sulenkėkim |
---|
2p. | sulenkėki, sulenkėk | sulenkėkit, sulenkėkite |
---|
3p. | tesulenkėjie, tesulenkėja | tesulenkėjie, tesulenkėja |
---|
|