/ru/
пугать; запугивать; устрашать
/en/
frighten, scare
склонение/спряжение слова
глаголindicative. | ||||
---|---|---|---|---|
present | past | past frequentative | future | |
1p.sg. | baikštinu | baikštinau | baikštindavau | baikštinsiu |
2p.sg. | baikštini | baikštinai | baikštindavai | baikštinsi |
3p.sg. | baikština | baikštino | baikštindavo | baikštins |
1p.pl. | baikštiname, baikštinam | baikštinome, baikštinom | baikštindavome, baikštindavom | baikštinsim, baikštinsime |
2p.pl. | baikštinat, baikštinate | baikštinote, baikštinot | baikštindavote, baikštindavot | baikštinsite, baikštinsit |
3p.pl. | baikština | baikštino | baikštindavo | baikštins |
subjunctive. | ||
---|---|---|
sg. | pl. | |
1p. | baikštinčiau | baikštintumėme, baikštintumėm, baikštintume |
2p. | baikštintum, baikštintumei | baikštintumėte, baikštintumėt |
3p. | baikštintų | baikštintų |
imperative. | ||
---|---|---|
sg. | pl. | |
1p. | baikštinkime, baikštinkim | |
2p. | baikštink, baikštinki | baikštinkit, baikštinkite |
3p. | tebaikštinie, tebaikština | tebaikštinie, tebaikština |