/ru/
повеять, дохнуть
/en/
begin to blow ; blow softly;
склонение/спряжение слова
глагол| indicative. | ||||
|---|---|---|---|---|
| present | past | past frequentative | future | |
| 1p.sg. | dvelkteliu, dvelktelėju | dvelktelėjau | dvelktelėdavau | dvelktelėsiu |
| 2p.sg. | dvelktelėji, dvelkteli | dvelktelėjai | dvelktelėdavai | dvelktelėsi |
| 3p.sg. | dvelktelėja, dvelkteli | dvelktelėjo | dvelktelėdavo | dvelktelės |
| 1p.pl. | dvelktelime, dvelktelėjame, dvelktelėjam, dvelktelim | dvelktelėjome, dvelktelėjom | dvelktelėdavome, dvelktelėdavom | dvelktelėsim, dvelktelėsime |
| 2p.pl. | dvelktelėjat, dvelktelite, dvelktelit, dvelktelėjate | dvelktelėjote, dvelktelėjot | dvelktelėdavot, dvelktelėdavote | dvelktelėsite, dvelktelėsit |
| 3p.pl. | dvelkteli, dvelktelėja | dvelktelėjo | dvelktelėdavo | dvelktelės |
| subjunctive. | ||
|---|---|---|
| sg. | pl. | |
| 1p. | dvelktelėčiau | dvelktelėtumėm, dvelktelėtumėme, dvelktelėtume |
| 2p. | dvelktelėtum, dvelktelėtumei | dvelktelėtumėt, dvelktelėtumėte |
| 3p. | dvelktelėtų | dvelktelėtų |
| imperative. | ||
|---|---|---|
| sg. | pl. | |
| 1p. | dvelktelėkime, dvelktelėkim | |
| 2p. | dvelktelėki, dvelktelėk | dvelktelėkit, dvelktelėkite |
| 3p. | tedvelktelėja, tedvelktelėjie, tedvelkteli, tedvelktelie | tedvelktelėja, tedvelktelėjie, tedvelkteli, tedvelktelie |