/ru/
вонзать, втыкать
/en/
1. (į) stick (into); (baslį ir pan.) drive (into); 2. (durklu ir pan.) thrust (into), stab (into)
/de/
stifen
склонение/спряжение слова
глагол| indicative. | ||||
|---|---|---|---|---|
| present | past | past frequentative | future | |
| 1p.sg. | smeigiu | smeigiau | smeigdavau | smeigsiu |
| 2p.sg. | smeigi | smeigei | smeigdavai | smeigsi |
| 3p.sg. | smeigia | smeigė | smeigdavo | smeigs |
| 1p.pl. | smeigiam, smeigiame | smeigėme, smeigėm | smeigdavome, smeigdavom | smeigsime, smeigsim |
| 2p.pl. | smeigiat, smeigiate | smeigėte, smeigėt | smeigdavote, smeigdavot | smeigsit, smeigsite |
| 3p.pl. | smeigia | smeigė | smeigdavo | smeigs |
| subjunctive. | ||
|---|---|---|
| sg. | pl. | |
| 1p. | smeigčiau | smeigtumėme, smeigtumėm, smeigtume |
| 2p. | smeigtumei, smeigtum | smeigtumėte, smeigtumėt |
| 3p. | smeigtų | smeigtų |
| imperative. | ||
|---|---|---|
| sg. | pl. | |
| 1p. | smeikim, smeikime | |
| 2p. | smeiki, smeik | smeikite, smeikit |
| 3p. | tesmeigia, tesmeigie | tesmeigia, tesmeigie |