|
|
|
|
литовский словарь / suskalauti | | suskaláuti (suskaláuja, suskalãvo) намыть/намывать;
склонение/спряжение словаглагол
indicative. |
---|
| present | past | past frequentative | future |
---|
1p.sg. | suskalauju | suskalavau | suskalaudavau | suskalausiu |
---|
2p.sg. | suskalauji | suskalavai | suskalaudavai | suskalausi |
---|
3p.sg. | suskalauja | suskalavo | suskalaudavo | suskalaus |
---|
1p.pl. | suskalaujame, suskalaujam | suskalavome, suskalavom | suskalaudavome, suskalaudavom | suskalausim, suskalausime |
---|
2p.pl. | suskalaujate, suskalaujat | suskalavot, suskalavote | suskalaudavot, suskalaudavote | suskalausit, suskalausite |
---|
3p.pl. | suskalauja | suskalavo | suskalaudavo | suskalaus |
---|
subjunctive. |
---|
| sg. | pl. |
---|
1p. | suskalaučiau | suskalautumėm, suskalautume, suskalautumėme |
---|
2p. | suskalautum, suskalautumei | suskalautumėt, suskalautumėte |
---|
3p. | suskalautų | suskalautų |
---|
imperative. |
---|
| sg. | pl. |
---|
1p. | | suskalaukime, suskalaukim |
---|
2p. | suskalauk, suskalauki | suskalaukit, suskalaukite |
---|
3p. | tesuskalauja, tesuskalaujie | tesuskalauja, tesuskalaujie |
---|
|