|
|
|
|
литовский словарь / įžeidinėti | | įžeidinė́ti (įžeidinė́ja, įžeidinė́jo) džn. — оскорблять, обижать
/ru/ оскорблять, обижать
склонение/спряжение словаглагол
indicative. |
---|
| present | past | past frequentative | future |
---|
1p.sg. | įžeidinėju | įžeidinėjau | įžeidinėdavau | įžeidinėsiu |
---|
2p.sg. | įžeidinėji | įžeidinėjai | įžeidinėdavai | įžeidinėsi |
---|
3p.sg. | įžeidinėja | įžeidinėjo | įžeidinėdavo | įžeidinės |
---|
1p.pl. | įžeidinėjam, įžeidinėjame | įžeidinėjom, įžeidinėjome | įžeidinėdavome, įžeidinėdavom | įžeidinėsime, įžeidinėsim |
---|
2p.pl. | įžeidinėjat, įžeidinėjate | įžeidinėjote, įžeidinėjot | įžeidinėdavote, įžeidinėdavot | įžeidinėsit, įžeidinėsite |
---|
3p.pl. | įžeidinėja | įžeidinėjo | įžeidinėdavo | įžeidinės |
---|
subjunctive. |
---|
| sg. | pl. |
---|
1p. | įžeidinėčiau | įžeidinėtumėm, įžeidinėtume, įžeidinėtumėme |
---|
2p. | įžeidinėtum, įžeidinėtumei | įžeidinėtumėt, įžeidinėtumėte |
---|
3p. | įžeidinėtų | įžeidinėtų |
---|
imperative. |
---|
| sg. | pl. |
---|
1p. | | įžeidinėkim, įžeidinėkime |
---|
2p. | įžeidinėk, įžeidinėki | įžeidinėkit, įžeidinėkite |
---|
3p. | teįžeidinėja, teįžeidinėjie | teįžeidinėjie, teįžeidinėja |
---|
|