|
|
|
|
литовский словарь / kaukinti | | kaũkinti (kaũkina, kaũkino) prž. вызывать вой, заставлять выть
склонение/спряжение словаглагол
indicative. |
---|
| present | past | past frequentative | future |
---|
1p.sg. | kaukinu | kaukinau | kaukindavau | kaukinsiu |
---|
2p.sg. | kaukini | kaukinai | kaukindavai | kaukinsi |
---|
3p.sg. | kaukina | kaukino | kaukindavo | kaukins |
---|
1p.pl. | kaukiname, kaukinam | kaukinom, kaukinome | kaukindavome, kaukindavom | kaukinsime, kaukinsim |
---|
2p.pl. | kaukinate, kaukinat | kaukinot, kaukinote | kaukindavote, kaukindavot | kaukinsit, kaukinsite |
---|
3p.pl. | kaukina | kaukino | kaukindavo | kaukins |
---|
subjunctive. |
---|
| sg. | pl. |
---|
1p. | kaukinčiau | kaukintumėm, kaukintume, kaukintumėme |
---|
2p. | kaukintumei, kaukintum | kaukintumėte, kaukintumėt |
---|
3p. | kaukintų | kaukintų |
---|
imperative. |
---|
| sg. | pl. |
---|
1p. | | kaukinkim, kaukinkime |
---|
2p. | kaukink, kaukinki | kaukinkite, kaukinkit |
---|
3p. | tekaukina, tekaukinie | tekaukinie, tekaukina |
---|
|