|
|
|
|
литовский словарь / kelmauti | | kelmáuti (kelmáuja, kelmãvo) — корчевать пни;
склонение/спряжение словаглагол
indicative. |
---|
| present | past | past frequentative | future |
---|
1p.sg. | kelmauju | kelmavau | kelmaudavau | kelmausiu |
---|
2p.sg. | kelmauji | kelmavai | kelmaudavai | kelmausi |
---|
3p.sg. | kelmauja | kelmavo | kelmaudavo | kelmaus |
---|
1p.pl. | kelmaujame, kelmaujam | kelmavom, kelmavome | kelmaudavom, kelmaudavome | kelmausime, kelmausim |
---|
2p.pl. | kelmaujat, kelmaujate | kelmavote, kelmavot | kelmaudavote, kelmaudavot | kelmausit, kelmausite |
---|
3p.pl. | kelmauja | kelmavo | kelmaudavo | kelmaus |
---|
subjunctive. |
---|
| sg. | pl. |
---|
1p. | kelmaučiau | kelmautumėm, kelmautume, kelmautumėme |
---|
2p. | kelmautum, kelmautumei | kelmautumėte, kelmautumėt |
---|
3p. | kelmautų | kelmautų |
---|
imperative. |
---|
| sg. | pl. |
---|
1p. | | kelmaukime, kelmaukim |
---|
2p. | kelmauk, kelmauki | kelmaukite, kelmaukit |
---|
3p. | tekelmauja, tekelmaujie | tekelmaujie, tekelmauja |
---|
|