/ru/
вселяться (куда-то жить)
/en/
move in(to) , take up one's abode (in); į. į naują butą move into a new flat/apartment
/de/
(į butą) einziehen* vi (s)
склонение/спряжение слова
глаголindicative. | ||||
---|---|---|---|---|
present | past | past frequentative | future | |
1p.sg. | įsikeliu | įsikėliau | įsikeldavau | įsikelsiu |
2p.sg. | įsikeli | įsikėlei | įsikeldavai | įsikelsi |
3p.sg. | įsikelia | įsikėlė | įsikeldavo | įsikels |
1p.pl. | įsikeliame, įsikeliam | įsikėlėm, įsikėlėme | įsikeldavome | įsikelsime |
2p.pl. | įsikeliate | įsikėlėte, įsikėlėt | įsikeldavote | įsikelsite |
3p.pl. | įsikelia | įsikėlė | įsikeldavo | įsikels |
subjunctive. | ||
---|---|---|
sg. | pl. | |
1p. | įsikelčiau | įsikeltume, įsikeltumėme |
2p. | įsikeltum, įsikeltumei | įsikeltumėte |
3p. | įsikeltų | įsikeltų |
imperative. | ||
---|---|---|
sg. | pl. | |
1p. | įsikelkime, įsikelkim | |
2p. | įsikelki, įsikelk | įsikelkit, įsikelkite |
3p. | teįsikelie, teįsikelia | teįsikelie, teįsikelia |