|
|
|
|
литовский словарь / gurktelėti | | gùrktelėti (gùrktelėja, gùrktelėjo) глотнуть/глотать, проглотить/проглатывать, хлебнуть/хлебать
/en/ swallow (smth) suddenly
склонение/спряжение словаглагол
indicative. |
---|
| present | past | past frequentative | future |
---|
1p.sg. | gurkteliu | gurktelėjau | gurktelėdavau | gurktelėsiu |
---|
2p.sg. | gurkteli | gurktelėjai | gurktelėdavai | gurktelėsi |
---|
3p.sg. | gurkteli | gurktelėjo | gurktelėdavo | gurktelės |
---|
1p.pl. | gurktelime, gurktelim | gurktelėjom, gurktelėjome | gurktelėdavom, gurktelėdavome | gurktelėsime, gurktelėsim |
---|
2p.pl. | gurktelit, gurktelite | gurktelėjote, gurktelėjot | gurktelėdavot, gurktelėdavote | gurktelėsit, gurktelėsite |
---|
3p.pl. | gurkteli | gurktelėjo | gurktelėdavo | gurktelės |
---|
subjunctive. |
---|
| sg. | pl. |
---|
1p. | gurktelėčiau | gurktelėtume, gurktelėtumėme, gurktelėtumėm |
---|
2p. | gurktelėtum, gurktelėtumei | gurktelėtumėt, gurktelėtumėte |
---|
3p. | gurktelėtų | gurktelėtų |
---|
imperative. |
---|
| sg. | pl. |
---|
1p. | | gurktelėkim, gurktelėkime |
---|
2p. | gurktelėk, gurktelėki | gurktelėkit, gurktelėkite |
---|
3p. | tegurkteli, tegurktelie | tegurktelie, tegurkteli |
---|
|