|
|
|
|
литовский словарь / miktelėti | | mìktelėti (mìktelėja, mìktelėjo) заикнуться/заикаться
/ru/ заикнуться
склонение/спряжение словаглагол
indicative. |
---|
| present | past | past frequentative | future |
---|
1p.sg. | mikteliu | miktelėjau | miktelėdavau | miktelėsiu |
---|
2p.sg. | mikteli | miktelėjai | miktelėdavai | miktelėsi |
---|
3p.sg. | mikteli | miktelėjo | miktelėdavo | miktelės |
---|
1p.pl. | miktelim, miktelime | miktelėjom, miktelėjome | miktelėdavom, miktelėdavome | miktelėsim, miktelėsime |
---|
2p.pl. | miktelite, miktelit | miktelėjot, miktelėjote | miktelėdavot, miktelėdavote | miktelėsit, miktelėsite |
---|
3p.pl. | mikteli | miktelėjo | miktelėdavo | miktelės |
---|
subjunctive. |
---|
| sg. | pl. |
---|
1p. | miktelėčiau | miktelėtume, miktelėtumėm, miktelėtumėme |
---|
2p. | miktelėtum, miktelėtumei | miktelėtumėt, miktelėtumėte |
---|
3p. | miktelėtų | miktelėtų |
---|
imperative. |
---|
| sg. | pl. |
---|
1p. | | miktelėkim, miktelėkime |
---|
2p. | miktelėki, miktelėk | miktelėkit, miktelėkite |
---|
3p. | temiktelie, temikteli | temikteli, temiktelie |
---|
|