/en/
frighten, scare; intimidate
/de/
ängstigen vt
склонение/спряжение слова
глаголindicative. | ||||
---|---|---|---|---|
present | past | past frequentative | future | |
1p.sg. | baiminu | baiminau | baimindavau | baiminsiu |
2p.sg. | baimini | baiminai | baimindavai | baiminsi |
3p.sg. | baimina | baimino | baimindavo | baimins |
1p.pl. | baiminame, baiminam | baiminom, baiminome | baimindavom, baimindavome | baiminsim, baiminsime |
2p.pl. | baiminat, baiminate | baiminote, baiminot | baimindavot, baimindavote | baiminsite, baiminsit |
3p.pl. | baimina | baimino | baimindavo | baimins |
subjunctive. | ||
---|---|---|
sg. | pl. | |
1p. | baiminčiau | baimintumėm, baimintume, baimintumėme |
2p. | baimintum, baimintumei | baimintumėt, baimintumėte |
3p. | baimintų | baimintų |
imperative. | ||
---|---|---|
sg. | pl. | |
1p. | baiminkime, baiminkim | |
2p. | baimink, baiminki | baiminkit, baiminkite |
3p. | tebaiminie, tebaimina | tebaiminie, tebaimina |