|
|
|
|
литовский словарь / sunikti | | sunìkti (suniñka, sunìko) (į ką) налечь/налегать (на что): visì sunìko į̃ dárbą — все налегли на работу
склонение/спряжение словаглагол
indicative. |
---|
| present | past | past frequentative | future |
---|
1p.sg. | suninku | sunikau | sunikdavau | suniksiu |
---|
2p.sg. | suninki | sunikai | sunikdavai | suniksi |
---|
3p.sg. | suninka | suniko | sunikdavo | suniks |
---|
1p.pl. | suninkame, suninkam | sunikome, sunikom | sunikdavome, sunikdavom | suniksim, suniksime |
---|
2p.pl. | suninkat, suninkate | sunikote, sunikot | sunikdavote, sunikdavot | suniksite, suniksit |
---|
3p.pl. | suninka | suniko | sunikdavo | suniks |
---|
subjunctive. |
---|
| sg. | pl. |
---|
1p. | sunikčiau | suniktume, suniktumėme, suniktumėm |
---|
2p. | suniktumei, suniktum | suniktumėt, suniktumėte |
---|
3p. | suniktų | suniktų |
---|
imperative. |
---|
| sg. | pl. |
---|
1p. | | sunikime, sunikim |
---|
2p. | sunik, suniki | sunikit, sunikite |
---|
3p. | tesuninka, tesuninkie | tesuninkie, tesuninka |
---|
|